Käsitöö palkmaja eelised

Ehitistes kasutame Eestimaist männipuitu, mis kuivatatakse kuivatuskambris. Ehituseks kasutatakse puitu, mille maksimaalne niiskussisaldus on 20%.

Vara on pealasuva palgi alaserva tehnoloogiliselt lõigatud horisontaalne süvend, mis kopeerib alumise palgi selga. Vara on 200mm palgi puhul vähemalt 80 mm lai ja kuni 25 mm sügav, mis tagab piisava ruumi soojustuse tarvis. Soojustusena kasutame naturaalset linavilti, mis ei kogu niiskust ja on ilmastikukindel.

Maja soojapidavus sõltub kõigi tarindite kaudu lahkuvast soojahulgast. Tänapäeva ehitusmaterjalide soojapidavus on suurem kui palgil, kuid teiste tarindielementide (põrand, katus, aken) parema soojustamise abil on võimalik saavutada lähedane tulemus. Soojapidavuse eelduseks on muidugi eelkuivatatud palgi, tuuletiheda tapi ja vara kasutamine. Alaliselt kasutatava eluhoone puhul peaks kantpalkseina paksus olema vähemalt 200mm.

Tuli ohustab kõiki ehitisi, ta vajab põlemiseks kolme komponenti: põlev materjal, hapnik ja soojus. Puit süttib otsesest leegist 300 C või suurest kuumusest 400C juures. Oluline on see, et põlemata puidul säilib kandevõime omadus. Puidu põlemine algab pinnalt, mis söestub ja edasi toimub põlemine aeglaselt ning varing toimub pikkamööda, seega massiivne puit on tulekindlam kui metallkonstruktsioon.

Aja jooksul kaasneb ristpalkmajadel seoses puidu kuivamisega loomulik seina mahu vähenemine. Kuna kasutame eranditult eelkuivatatud/kamberkuivatatud palke, siis on vajumine väiksem: 2-3 %. Hoone lõplik vajumine toimub 2-3 aasta vältel. Avatäited kinnitatakse konstruktsiooni tenderpostide abil, mis tagavad konstruktsioonile võimaluse mahumuutuseks.

Pikaajalise kauni ilme säilimise huvides on soovitav palkmaja väljastpoolt katta kaubanduses pakutavate puiduhooldusvahenditega. Seda tehakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt 5-aastase intervalliga. Naturaalsel palkseinal sisuliselt puudub sagedane viimistluse/remontimise vajadus.

Ristpalkseina stabiilsuse tagamiseks kasutame salapulki, mis jäigastavad palgid omavahel, salapulkade augud puuritakse tootmise käigus vahemaaga 1,5 – 2,0 m.

Palkhoonete pikkusel pole piiranguid, sest palkide jätkamine tapiga tagab hoone stabiilsuse.

Palgi profiili valikul on suurim erinevus visuaalne. Norras on traditsionaalne palgitüübi valik valdavalt kantpalk oma tasase seina tõttu. Eestis kasutatakse ehituseks mõlemaid palgitüüpe.

See on klassikalise palkkonstruktsiooni ja puitkarkassi kooskasutamine. Alumine korrus ehitatakse vertikaalsete massiivsete postide vahele sõrestikust, teine korrus looduslikust palgist. Stav-laft on enimlevinud Norras, kuna kätkeb eneses käsitööd ning on ökonoomsem nii ehitajale kui tellijale.

Hind kujuneb esialgse visiooni, selle arendamise, täpse ehitusliku lahenduse, ehitusplatsi asukoha ja veel mitme olulise komponendi koosmõjul. Oluline on silmas pidada, et rääkides karkassist, sõltub selle hind peamiselt seina ruutmeetrite arvust, mitte põrandapinna ruutmeetrite arvust.

Vundamendiks sobivad kõik levinud vundamenditüübid: post- (väiksematele hoonetele), lint- ja plaatvundament. Oluline on siin aluspinnase tugevus.

Katusekattena sobivad eriti looduslikult rasked materjalid: muru ehk mätaskatus ja kivikate. Raske katusekatte eeliseks on asjaolu, et raskus vajutab palgid tihedasti varadesse. Palkmajale on sobiv ka roo-, sindel- ja laastukate.

Massiivsema palgi kasutamine tagab soliidse väljanägemise, erinevad pinnatöötlemise võimalused, tervisliku siseatmosfääri ning parema soojapidavuse. Massiivse palgi kasutamisel võivad aga tekkida suured kuivamispraod, mis rikuvad maja ilmet.